Naised Köögis 2012

TUTVUSTUS



Koosseis

Katrin Laidre -laul,10-keelne kannel, karmoshka
Kairi Leivo -laul
Kristiina Ehin -laul, karmoshka
Sofia Joons -viiul, hiiu kannel

Helikandjatelesalvestatud looming

loodkogumikel
Viimane monogaamlane kogumikul Kristiina Ehina raamat TV saates OP
(http://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE, 2011, CD )
Puudutus kogumikul Tõnu Kõrvits/Kristiina Ehin;Hirvo Surva Laulupeol
(http://www.youtube.com/watch?v=0U5gYzkY_jQ, 2014, CD CD )
Ümin Eestile kogumikul Kristiina Ehin ja Silver Eesti Vabariigi 96 laval
(http://www.youtube.com/watch?v=jeBKw7CuMyc, 2014, CD )
Tantsime koos kogumikul Tartu Linnamuuseum
(http://www.youtube.com/watch?v=Yjp70nmTsrM, 2014, CD )
Walker on Water kogumikul Kristiina Ehin about herbook and music with Silv
(http://www.youtube.com/watch?v=FewTn4TnSII, 2015, CD )



Tooted


Süüdimatu Julius (singel)
(http://www.youtube.com/watch?v=76K826mJrOY, 2013, CD )
See pole ainult sääskede ja siilide öö
(http://www.youtube.com/watch?v=IyghQ7WizE4, 2014, CD )
Puudutus (singel)
(http://www.youtube.com/watch?v=rk8jryNHzxA, 2015, CD )
See pole ainult sääskede ja siilide öö
(Karud ja Kotkas MTÜ, 2015, CD )



Kontaktinfo

Kairi +372 56918768 kairi.leivo@gmail.com

Ansambel Naised köögis on sündinud ühistest hetkedest Viljandi aguliköökides ajal mil kõik neli naist elasid koos selles linnas. Õhtuti korraldati hõrgutavate roogade saatel erinevates köökides meeliülendavaid köögikonverentse, kus hakkasid ühisloomingus sündima uued laulud ja lood. Mitmed tuntud laulud on pikkade arutelude ja loomingu tulemusel saanud endale uue sisuga sõnumi ja on loodud ka täiesti uusi laule südamel olevatel teemadel. Esimene ametlik ülesastumine toimus 2013. aasta aprillikuus Peterburis, milleks valmis kontsertkava Kristiina Ehina luuletuste ja koos seatud lauludega, samalaadne kontsert toimus ka Prima Vistal mais 2014. Nüüdseks on meil olnud juba mitmeid kontserte ja nood köögikonverentsid aiva jätkuvad, et sündida saaksid ka juba uued lood. Köök aga ongikokkusaamiseks, loomiseks ja laulmiseks parim paik, leiavad Naised köögis. /www.facebook.com/


2015 Kristina: Saime ühel hetkel aru, et meil on suur ühine armastus rahavalaulude ja -muusika vastu. Äkki hakkasid sündima laulud: igal õhtul kas tegime eelmise õhtu laulu edasi või võtsime uue teema. Sa ei saa lihtsalt laulu teha, vaid pead kõigepealt jõudma ühisele arvamusele: selleks oli vaja tükk aega maailma asju paika panna, pidada vestlusi, mida nimetasime köögiseminarideks. Arutlesime maailma, luule olukorra ja sotsiaalse ebavõrdsuse teemadel. Nii need laulud sündisid. Ühed sõnad on Jesseninist ja vene luulest inspireeritud. Me teeme ümber, teeme uuesti, teeme kaveri − nagu “Truudusetu Julia” ja “Süüdimatu Julius”, mis on kaks laulu, millest teises lastakse asjadel paista ka naise seisukohast. Sageli on rahvalaulude maailm ja suur luulemaailm hästi ühepoolselt meestekeskne. Oleme öelnud, et meie laulud on endast lugupidavale naisele ja suure südamega mehele. Olen siiani arvanud, et ma võin küll laulusõnu teha, aga ma ei julgenud ise neid kunagi laulda, sest Rapla koolist saadud muusikaõpetus oli selline, et tolle põhjal ei saanud ma ennast kuidagi musikaalseks pidada. Aga ühises sünergias ja hingesugulaste seltskonnas leiadki end äkki laulmas ning saad aru, et ega mu oma häälematerjalis polegi midagi häbenemisväärset. Ja kõige tähtsam on ju see sõnum, mida tahad öelda − kõik muu antakse juurde. Aga kui suurel laulupeol esitati mu luuleteksti “Puudutust” Tõnu Kõrvitsa viisistuses, oli see väga suurejooneline hetk ka minu elus − kuulda oma teksti 30 000 inimese esituses. Kahjuks ma ei saa ise selle viisiga hakkama. Plaadile “Naised köögis” tegimegi “Puudutuse” “köögiviisi” karmoškadele ja viiulile − et sedagi saaks laulda sõpradega koos ega peaks mõtlema, mis häälerühmad seejuures kõik olemas on või ei ole. Samuti Curly Stringsi lood minu sõnadele rõõmustavad südant. Eks ma olen ikka eelkõige kirjanik, aga lauluteema on minuga kaasas käinud magistritöö kirjutamisest ja rahvalaulude uurimisest alates. Mind huvitab väga, mis muudab ühe teksti või kellegi riimilise-rütmilise mõtteavalduse rahvalauluks; et mis see on, mis läbistab rahva hinge igikeltsa ja kooriku ning tungib sinna. Armastan ise väga rahvalaule ja puudutavat muusikat − kui mul õnnestub luua sõnad, mis sinna merre piisku lisavad, on mul väga hea meel. Ma aga olen olnud 15 aastat vabakutseline kirjanik ning olen kirjutanud asju, mis jõuavad rohkem ja vähem kohale. On olnud rõõm nende üle, mis on jõudnud kohale, tähendanud, loonud ja aidanud kaasa identiteedi loomisele. Identiteeditunne Eestis on tihtipeale üsna habras. On kohti, kus on veel hapram kui habras. Näiteks Raplast kirjutatud romaan “Paleontoloogi päevaraamat”, mis pälvis mullu Virumaa kirjanduspreemia ja loodan, et see tõlgitakse ka vene keelde, aga inglise keelde on teos juba tõlgitud, kuid see pole veel raamatuna ilmunud.Ma püüdsin kaasa aidata nimelt sellele, et üht habrast identiteeti kandvamaks kirjutada − kuna ka hapruses võib olla meeltele kandvust... Kodus aga tuleb meil ette ka väga argiseid ja kiirkorras söögitegemisi. Näiteks abikaasa Silver leiab, et minu krevetisupid on väga head. Ma teen soovi korral ju neid lausa ülikiiresti ja täiesti lõdva randmega − ning nad tulevad hõrgud ja mõneti nagu restoranilikud. Kõige lihtsam viis teha perele väga maitsvat krevetisuppi on osta aasiapärane vokijuurviljade segu, kus sees on pakikene aasiapärast maitseainesegu, ning panna see keevasse vette. Umbes samal ajal võib lisada kooritud krevetid. See on pealekauba viie minuti supp − samas väga maitsev ja hõrk! Sinna sobib keetmise ajal veidi sidrunimahla lisada ning ka hakitud keedumuna. Aga Sofia on meil lausa suurepärane toidutegija. Tema paneb suurepäraselt kokku Eesti ja Rootsi köögi paremaid maiuspalasid. “Naised köögis” on ühest küljest siiras ja teisest küljest irooniline pealkiri. Tegu on suure arhetüübiga, mis mingis mõttes kõlab tänapäeva maailmas ka valusalt, aga ma arvan, et see kriipimine ongi hea, intrigeeriv ja huvi tekitav. Mehed jälle suudavad köögis sageli kohustusevabamalt asjale läheneda, mis teebki asjast loomingu. Kusjuures kui meie laulu- ja toidutegemise kööki on sattunud mõni mees, on ta alati öelnud, et energiavibratsioon on äärmiselt kõrge ja hea, ning ei tahagi kohe lahkuda meie seltskonnast. See on see, kui naistel tekib tahtmine laule teha, nad saavad teha ja köök ei ole kohustusekoht. Pärimuslikud köögid on olnud lauluga täidetud − laule lõõritavaid perenaisi on ikka olnud. Köök on olemuselt pärimuskoht, kus on aikka antud tütardele edasi nii omi laule kui ka lauldes meeleolukalt improviseeritud. Köögis veedeti ju nii palju oma aega ning kui mõelda, et mõni laulik teadis kümneid tuhandeid värsse peast ja oskas sinna alat ka veel midagi lisadagi − nii et köögis kindlasti arutleti ja mõeldi ka sellegi üle, mida pidulikel laupäevadel või pulmadeski laulda. Üks asi, mis kohe praegu meenus, on see, et minu 150 aastat tagasi elanud esiemast Maretist on rahval, meie perekonnal, meeles ainult üks asi − kujutad ette, et inimene elas oma pika elu ja temast on meeles ainult üks asi! −, kuidas ta vanas eas isetehtud odrakaraskeid ahjust välja võttis. Need olid tehtud nõnda, et hästi külma hapupiima oli lisatud ainult odrajahu ja kui see hästi külm mass panna hästi kuuma ahju, tekib sinna iseenesest kergitav aine; pole vaja ei juuretist, ei pärmi. Tulemus on ülimaitsev. Temast ongi meeles vaid see, kuidas ta pimedas lõkendavast ahjust neid odrakaraskeid võttis ning oma lastele ja lastelastele andis: kuidas need maitsesid, kuidas need hamba all murdusid ning olid krõbedad ja võised. Lisaks seegi, et ta kasvatas oma lapsi üksi. Isa Andres Ehin aga armastas ikka aeg-ajalt ka süüa teha, kuid nõusid pesta ta küll ei armastanud. Tal oli miskitpidi nagu aadellik suhe köögiga. Isa aga tegi just väga häid seeneroogasid − võib-olla see tulenes tema baltisaksa juurtest ja Venemaal elanud isast. Vene köögis ju osatakse hästi seenetoite valmistada − ning seenepirukad ja kapsapirukad on tulnud kaasa isapoolsest suguvõsast. /pr.pohjarannik.ee/

KONTAKT

Tel: https://www.facebook.com/naisedkoogis

PILDID

Naised Köögis


VIDEOD